Jäämägi

Eile toimus esimene uue ajaga koolitus. Minnes edasi eelmise nädala koolitusest ja tunnete teemast oli meie eilseks teemaks Viha. Enne teema alustamist rääkisime läbi kuidas me juba järgmisel nädalal toimuvale konverentsile kohale saame, samal ajal Marelle tehtud maitsvat kooki süües. Oleme kõik juba ootusärevalt valmis minema. Peale seda tegime takjaringi, nagu tavaliselt. Siis oli suur vaikus. Paar mõtet mõnelt inimeselt tuli, kuid kõik ei tahtnud rääkida. Seda peame veel harjutama, sest tagasiside on väga oluline, just selleks, et meil endal grupina oleks hea koos olla ja töötada.

Eilse teema Viha juurde jõudes alustasime mänguga. võtsime paaridesse ning imiteerisime alustuseks poksimist, ilma paarilist puudutamata, siis mõõgavõitlust ja kukepoksi ja köievedu kah veel. Seejärel maha istudes hakkasime rääkima viha jäämäest. Kui inimene on vihane, siis välja näitab ta sellest vaid jäämäe otsa, ehk 1/7. All pool aga pulbitsevad muud tunded, mis viha põhjustasid. Jäämäe vee alusesse ossa panime kirja kõik tunded, mis võivad viha tekitada. Rääkisime erinevatest olukordadest, kus mõni tunne tekitab viha. Näiteks palju mainiti häbi, alandust, pettumust, abitust, kurbust ja ülekohut. Aga kui viha tunned, siis on väga oluline väljendusviis. Ei ole ju tark tegu minna kellelegi kohe kallale. Väljendusviiside seletamiseks tõi Eve meile välja viharedeli. Alt poolt alustades: 1. aste – allasurutud ja väljendamatu viha, 2. aste – talitsemata raev, 3. aste – talitsetud raev, 4. aste – sõnadesse surutud viha ning 5. aste – sõnades väljendatud viha. Viha väljenduses on eesmärk olla 5. astmel alt poolt. Arutasime grupiga mis aste mida tähendab. Igas olukorras võib olla muidugi erinev aste, kuid eesmärk on 5.  Seejärel saime endale lehed, kus oli palju erinevaid tegevusi vihaga toime tulemiseks, sealt pidime valima endale kõige sobivamad.

IMG_20140128_162203

Olemas on palju viha seletavaid ja vihaga toime tulema õpetavaid skeeme. Meie kolmas oli vihafoor. See ei ole tavaline 3 värviga foor, vai 4 värviga foor. On punane, mis tähendab – STOPP! nagu ikka. Siis tuleb kollane, mis tähendab et oota ja mõtle, mis sa nüüd teed. Seejärel tuleb roheline, mis tähendab tegutse! ning neljas on sinine, mis tähendab, et analüüsi, mis tegid, miks ja kuidas. Seda saab kasutada ka reaalses olukorras, justkui reaalse foorina kujutleda seda mõttes. Kui kõik oli läbi räägitud ja selge, terve grupp pungil uut infot, siis tegime viimase mängu, milleks oli valida ringist üks inimene ning tema ümber 2 ringi teha. Naljakas oli vaadata, kuidas kõik üksteise ümber korraga ringitavad.

IMG_20140128_162208

Lõpetuseks jagan veel igaühe ühesõnalise kokkuvõtte:

Merit – rõõm

Marelle – jäämägi

Ketter – kook

Liisbeth – talitsemine

Kristiina – värvid

Kadri – vaba

Eliisa – allasurutud

Karl Joonas – sõna ja rahu

Eve – tähtis

Merily – naljakas

Merilyn – kordamine

Advertisements

Meeskond!

Tervitusi Viimsi mailt.

Tänasel kokkusaamisel võisime kõik kogeda mitmeid erinevaid tundeid. Alustasime positiivsete rõõmupallidena, kui arutasime, kui paljud meie ootustest juba täidetud on ja millal meie kokkusaamine toimub alates järgmisest nädalast. Ootustest olid isegi üle poole täidetud ja jäävad veel täitmisele nii mõnekski ajaks. See rõõmustas kõiki. Ootuste kõrvalt leppisime veel kokku paar huvitavamat koolist väljas toimuvat kokkusaamist, millest ka kindlasti tuleb postitus hiljem. Uueks iga nädalaseks kokkusaamis ajaks sai teisipäev, kuigi mõnele see just kõige paremini ei sobinud. Seda õiget aega on tõesti raske leida, kui on palju erinevaid inimesi koos. Samas on kirju grupp ju alati põnev! Edasi liikusime tänase päeva teema juurde, milleks oli meeskonna töö. Täna oli meie juures ka meie kooli uus psühholoog Kadri, kes mängis koos meiega. Ära jõudsime mängida kolm mängu. Esimeseks mänguks pandi meie ette ringi kujuline köis. Kõik võtsid köiest kinni ja tõusid püsti. Sealt edasi ei tohtinud keegi oma käsi liigutada. Seejärel pidime moodustama täieliku ringi, kolmnurga, nelinurga ja banaani. Kõikidel läks kuidagi mängu lõpuks tuju ära ning kõik saime aru, et oli tekkinud nähvamist, kuid saime siiski kujunditega täitsa hästi hakkama. Teiseks ülesandeks võtsime pikka rivvi koridoris. Kõikide jalad seoti nii kinni, et parem jalg oli kõrval oleva inimese vasaku jalaga seotud ja vasak teisel pool oleva inimese parema jalaga seotud. Nii pidime jõudma selle koridori osa lõppu, kus seisime. Palju tahtsid kõik isetegevust teha ja üsnagi raske oli üksteist kuulata niivõrd valjult kajavas koridoris. Kõikidel tulid uued ideed pidevalt ning jõudsime lõpuks kolmveerand teed läbitud. Kolmandaks ja viimaseks mänguks oli veerenni mäng, kõik voltisid paberist endale nö veerennid ja võtsid ritta. Rea algusest lasi Eve klaaskuuli veerennidele teele. Rea algusest pidid kõik ruttu minema rea lõppu, kui kuul oli üle nende veerinni veerenud, et me kuuliga jõuaksime klassiruumist koridori lõpuni. Kuul kukkus maha kokku umbes 3 korda ning me jõudsime ilusti koridori lõppu. Ka selles mängus oli veidi nokkimist. Kui mängudega olime lõpetanud, siis tegime lõpuringi. Kõik pidid andma hinde endale ning grupile 1-5. Endale andsid nii mõnedki parema hinde, kui grupile. Arutades jõudsime järeldusele, et järgmine kord peame jälgima 3 punkti. 1. Jälgi rohkem ümbrust. 2. Ole positiivne. 3. Ole teiste vastu viisakas. Jõudsime ka järeldusele, et ilmselt on kõik väsinud päevast ja ehk ka see oli üks põhjustest, miks kõik nii hästi ei sujunud kui oleks soovinud.

Kuidas sa ennast tunned?

Merit – hästi, rahulolevalt, koolituse alguses elevalt ning lõpus helgelt

Merily – väga hästi, vahel oli igav, okeilt

Edith – vihaselt meeldivalt

Kristiina – rõõmsalt, õnnelikult, mugavalt, rahulolevalt (just selstkonna pärast)

Marelle – kurvana

Eliisa – väga väga väga väga vihasena, ärritunult (just meie ruumis olevate toolide pärast, kuhu pikemad juuksed kinni jäid), näljaselt, aga muidu rõõmsalt

Merilyn: rõõmsalt, toredalt, veidi pettunult, kuid positiivselt

Just nii vastasid meie tänased seitse kohal olijat peale meie koolitust tunnetest, küsimusele: Kuidas sa ennast tunned? Sellele küsimusele teadsid enamus kohe õiget vastust, sest just olime tunnetest palju läbi rääkinud. Avastasime, et tundeid on rohkem, kui arvasime, kui palju kõrval tundeid on ühe suure tunde taga, mis olukord mis tunnet tekitab ja nii mõningat muudki tunnete kohta. Mängisime ka mängu autopesula. Kõik arvasid, et pesula on ikka parem olla, kui auto. Osadele tekitas pesulast läbi käimine palju ebamugavust, samal ajal kui mõnda ei kõigutanud see nii palju. Nendele kes ei tea, mis on autopesula, siis mängu idee on selline: tehakse kaks rida, kes seisavad üksteise poole näoga, üks inimene läheb rivide ette ning ütleb, mis värvi auto ja mis marki auto ta on. Seejärel “sõidab” läbi pesula. Kõigile tekitab see erinevaid tundeid. Teise mänguna mängisime “Kas sa armastad mind?” mängu. Üks inimene seisab ringi keskele ning teised istuvad/seisavad ringis. See kes keskel on küsib kelleltki “Kas sa armastad mind?”, kui ta vastab jah, liigub keskel olija edasi, kui ei, siis peab ta ennast põhjendama “Ei, sest ma armastan inimesi kes…” ja kõik kes on sellised nagu kirjeldati peavad püsti tõusma ning kohti vahetama. Näiteks “Ei, sest ma armastan inimesi, kes tunnevad end jäätist süües õnnelikena”. See mäng pani kõiki naerma ja naljatama. Kõigi üllatuseks olime sellel korral täpselt ajakavas. See tegi muidugi kõiki rõõmsaks, sest üldiselt jääb meil ikka aega puudu. Lahkusime uute ja põnevate ideede saatel järgmisteks kordadeks.

Detsember 2013

Möödunud on aasta novembri lõpul ja detsembris tegelesime nii mõnegi toreda asjaga.

Näiteks käisime – mina (Merilyn), Signe, Karl Joonas, Sigrid ja Merit- ära baaskoolituse viimasel etapil. Meie baaskoolitus toimus armsas külakeses nimega Pilistvere. Septembris esimest korda sinna minnes ei oskanud ma isiklikult midagi oodata. Teadsin ainult et see koolitus on nüüd meile, kes hakkavad teisi koolitama. Ega me seal siis ainukesed ei olnud, kohal olid ka noored Nõmmelt ja Audrust. Kui esimene tutvustav tunnike oli ära olnud, küsisime Signega teistelt, et kui palju nad enne Pilistverre tulekut T.O.R.E-st teadsid, oleme ise juba päris pikalt seotud olnud T.O.R.E-ga. Ja tuli välja, et noored kuulsid sellisest organisatsioonist nädal või paar päeva tagasi esimest korda.  Nüüd võin üsna kindlalt öelda, et oleme kõik targemad mis on T.O.R.E, millega see tegeleb, kes on torekad ja kõige muuga seonduvast. Näiteks rääkisime koolitusel sellest, mis on emotsioonid, millised on ideaalsed koolid, kes on hea ja halb laps, kuidas lahendada probleeme ja konflikte. Teemasid oli palju veel. Kuid koolituse osa oli alles teooria osa, peale koju minekut alustavad kõik koolid laienduskoolitusega oma kooli huvilistele! millega meie viimsikad juba oktoobris algust tegime. Veel ootab meid ees kevadel kokkusaamis päev, kus saame kätte oma tunnistused koolituse läbimise eest.

Viimsi Koolis toimus detsembri alguses jõululaat, mida korraldab algkool. Sellel aastal võtsid meie kooli torekad ka sealt osa. Osta oli võimalik, muffineid, kaminaroose, šokolaadi üllatusi, viineripirukaid ja õuna mahla. Ostjaid oli laadal palju ja ka meie “boksist” käidi head ja paremat noolimas. Kokku annetasime omalt poolt 38€ Viimsi invaühingule. Suur annetus kõikide laadal osanute poolt ongi iga-aastase laada idee.

Meie kooli laiendkoolitusel on vahepeal teemadeks olnud väärtused, ideaalne kool ja kuulamine. Kõik on kaasa löönud ja kõvasti arutanud. Mõtteid liigub meil ringis kogu aeg! Ja need kes baaskoolitusel ära käisid on saanud läbiviia harjutusi, justkui praktikaks.  Ükskord juhtus aga nii, et koolitusele sai kohale tulla vähe inimesi ja sel päeval söödi Kiievi torti ning räägiti, kuidas me teki oma kooli poolt teeme.

DSCN0673

Ja kuna meil on tekkinud pisike traditsioon, et igaks korraks teeb keegi midagi süüa, siis 12. destember toimus meil jõulupärane kokkusaamine kodunduse klassis. Seal valmisid piparkoogid rohke glasuuriga, väga maitsev juustukarask ning glögi. Kõik meeldiva jõulumuusika saatel. Üheskoos mängisime ka paar tähelepanu mängugi.  Aga tiheda lõbu keskel  ununesid meie juhendajatele Meritil ja Evel ära kingid, mis saime kätte juba järgmisel neljapäeval. Kõik said valida endale väga toreda rulli keeratud paberilehekese, kus oli küljes südameke. Igale paberile oli kirjutatud mõni aforism uueks aastaks.

DSCN0686

DSCN0688

DSCN0691

DSCN0692

DSCN0702

DSCN0711

DSCN0706

DSCN0704

Torekad Isadepäeval

Kolmapäeval 6. novembril oli Viimsi koolis 1.-3. klasside isadepäev. Täpsemalt oli see orienteerumine lastele ja isadele. Punkte kus sai käia oli umber 13. Ka meie torekad olime seal ja meie punkt oli püsti pandud ajaloo klassi. Meie punktis tehti isadele medaleid nende heade omaduste eest. Täpsemalt siis valisid lapsed koos isadega endale laua, siis mõni torekas astus ligi ja seletas ülesande. Lapsed lõikasid paberist välja ringi, isad kirjutasid sinna peale lapse öeldud viis hea isa omadust. Kui isal olid need olemas sai ta medali selle eest, et on nii hea isa. Kui aga kõiki omadusi veel ei olnud sai isa medali olemas olevate omaduste eest ja samas näha oma arenemis kohti. Kõikidel tundus olevat lõbus. Enamus isad ootasid huviga, et mis sinna paberi ringikesele siis kirja saab. Ka meil torekatel oli väga lahe seda kõike kõrvalt vaadata ja korraldada. Aitäh koolile ja meie juhendajatele selle võimaluse eest. 

PiltPiltPilt

Tore teine!

Juba teist neljapäeva järjest saame torekatega kokku. Kohal olid kõik kes olid ka eelmine kord (Merilyn, Signe, Kristiina, Moonika, Eliisa, Sigrid, Karl Joonas, Robin, Edith, Ketter, Merit ja Eve) kui ka kaks uut inimest – Merily ja Liisbeth. Merily tõi kaasa Robin ja Liisbethi tõi kaasa Ketter.  Alustasime kohe mängudega, mille viisin läbi mina (Merilyn). Esimeseks oli “Reisile minuga”, kutsusin kõiki endaga resisile üksikule saarele nädalaks. Kõik said kaasa võtta ühe asja, nt minu kõrval oli Karl Joonas ja Merit ja mina sain kaasa võtta Maasika moosi, Karl Joonas aga pliiatsit ja paberit kaasa ei saanud võtta. Lõpuks avaldasime trikki, et kaasa sai võtta asja eelmise inimese nime algustähega. Siin kohal peab välja tooma, et T.O.R,E mängudel on alati tagamõte ja sisu, asi mida edaspidiseks meeldejätta. Teiseks tegime pika rivi. Mängu nimi oli “Rivistumine”. Kõik pidid rivistuma sünnikuu, juuste pikkuse, jalanumbri ja tähestikulises järjekorras, ilma sõnagi ütlemata. Üllatavalt kähku sai esimene rivi valmis, ja sai kohe anda juhise järgmise valmistamiseks. Kui alustuseks need mängud tehtud said asusime lühidalt rääkima T.O.R.E’st, kõik ütlesid ühe lause organisatsiooni kohta. Loodame et kõik said natuke rohkem aimu juurde, millega on tegemist.  Järgmiseks tõi Merit välja paberid, selleks et saaksime kõik kirja panna oma ootused nende kohtumiste kohta ning kokkulepped. Kokku saime palju erinevaid ootusi, mille kõik loodame 10 kohtumisega ära täita. Meie kirjutajaks oli Karl Joonas, kes jätkas ka kokkulepete kirjutamisega. Kokkulepped tegime selle jaoks, et kellegil ei tekiks segadust mis ja kuidas meil asjad käivad.  Paberi alla kirjutasid kõik allkirjad ning peale kirja panemist said kõik maitsta Kristiina šokolaadi kooki. Meil siin T.O.R.E’s käib kõik üsnagi mänguliselt, seega jätkasime Signe juhendusel intervjuudega. Kõik mõtlesid kolm küsimust ja siis võtsid paari kellegagi keda nad kohe üldse ei tea. Paaris küsimused vastatud rääkisid kõik oma paarilisest tema selja taga, käed õlgade peal. Tänu intervjuudele saime üksteise kohta põnevat teada. Kuna me olime kõik nii põhjalikud ei jäänud meil aega teha veel mõnda mängu, kuid see tähendab et järgmiseks korraks on veel põnevat. Lõpuringis saime teada et kõikidel oli väga tore ja arvasid et meil on hea seltskond :).

Mis me teinud oleme?

Mis me siis hiljuti teinud oleme? Ära käisime T.O.R.E suvekoolis, kus õppisime juurde uut ja huvitavat! Mina (Merilyn) ja Signe olime inglise keelses gruppis, kus olid ka soomlased. Nägime nii uusi kui ka juba tuttavaid naabreid, saime praktiseerida oma keele oskust ja palju muud. Meeskonna koolitusel saime me näiteks teada, et me olime väga ühtne ja kokkuhoidev grupp. Enesekaitse koolitusel õpetati meile aga kuidas käituda siis kui sind ründab keegi. Pärandi koolitusel õppisime koos soomlastega selgeks labajala tantsu.  Õhtud olid väga väga meeleolukad ja lõbusad. Kõik said nii rokkida kui ka valssi tantsida. Teisel õhtul olid kõik juba kombepärased ‘postkastid’, kuhu sisse häid soove saab panna, lava äärele pannud. Viimasel päeval oli nii armas lugeda seda kõike teel tagasi koju! Need kolm päeva on iga toreka kalendris alati suurelt märgitud! Pilte ja täpsemat infot saab siit: http://www.tore.ee/index.php?id=21&uid=289

Osalesime ka Viimsi Kooli infolaadal, kus aktiivselt liikusid ringi torevandid ja meie punkt oli uhkesti püsti. Meid ikka külastasid erinevad inimesed ja infot sai jagatud. Torevandid käsisd isegi autos mis demostreeris avarii olukorda.

P1050181  P1050201  P1050232

Ning eile oli meie esimene kokkusaamine millest on kirjas juba eelmises postituses 🙂